Songs

Kui kajab muusika ja naeruhääl on hele,
When music echoes and the laughing-voice is light,
Näod hõõguma ju löövad rõõmuroast,
Faces start glowing from the food of joy,
Siis läbi linna lumeväljadele
Then through the town to the snow-fields
Ma tasakesi põikan pidutoast
I quietly sneak away from the party.

Nüüd kustub kaugel kumav aknarida.
Now is extinguished the distant glowing line of windows.
Täis pilkusid on taevapimedik.
Full of glances is the darkness of the sky.

Ma seisatan.
I stop.

Sa tuled jällegi, mu kohtunik,
You come again, my judge,
Ja küsid jälle jälle midagi.
And ask again and again something.
Kuid mida, mida sa siis ei tea?
But what, what don’t you know?

Sa näitad minule mu armetust
You show me how pathetic I am
Ning jällegi on osatada vaja
And again you mock
Sul minu eluhoolt, mu elumaja,
my life-care, my dwelling,
mu enda hellitust ja edevust.
my self pampering and vanity.

Su käes on korraga kui kulurohi
Like dried grass in your hands
Mu rinnalt kistud hõbelill.
Is the silver flower torn from my bosom.

Nii raske, raske tuule rajuvil
Even so, in a heavy, heavy raging wind
Sa rebid kõik mu hingehilbud maha.
you tear off all the rags of my soul.

Ma oma võimetuses vahel vihkan sind!
In my impotence I sometimes hate you!
Kuid sinuta, mu süüdistaja,
But without you, my accuser,
Ma siiski siiski elada ei taha,
I nevertheless do not want to live,
Ma elada ei saa, ma elada ei tohi, tohi!
I cannot live, am not allowed to!