Songs

Rahu! Rahu! Kisendab mu süda, rahu! Hüüab minu lõhkev rind.
Peace! Peace! Screams my heart, peace! Shouts my bursting heart.
Kuhu jäänud õnneingel rahu? Küsin, silmatera kuldne, sind.
Where has peace gone, the angel of joy? I ask you, the golden apple of my eye.
Oh, kui vähe viibis ta mu juures – vaevalt siis kui õitses hellerhein!...
Oh, how briefly he stayed with me – barely as long as the crane’s bill blossomed...
Lume tulekut ei oota mure, ega luigelendu oota lein.
Sorrow doesn’t wait for snow to arrive, nor does grief for the flight of swans.
Vaevalt paranesid vanad haavad, juba uutele ma andsin maad.
My old wounds barely healed, already to new ones I gave way.
Uutele, mis verised ja suured, kas sa, hing, ka nendest võitu saad?
New ones that are bloody and grave, will you, my soul, conquer them as well?
Tunnen, kuidas väheneb mu veri, kuidas kahvatanud, väsind ma...
I feel how my blood lessens, how pale, tired I am...
Ja need haavad verised ja suured ja see valu ilma lõpmata!
And these wounds, bloody and grave, and this never ending pain!